Hallmalmvalandeid toodetakse tavaliselt liivavalamise teel, kuid mõnede valandite puhul, mis nõuavad täpsust ja millel on keeruline struktuur,investeeringute valamise protsesson ka hea valik.
Halli malmi valamisel järgime rangelt keemilist koostist ja mehaanilisi omadusi vastavalt tärnidele või klientide nõudmistele. Pealegi on meil võimalus ja seadmed testida, kas hallraudliiva valandite sees on valudefekte.
Kuigi malmi süsinikusisaldus võib olla vahemikus 2–6,67, on praktiline piir tavaliselt 2–4%. Need on olulised peamiselt nende suurepäraste valuomaduste tõttu. Hallmalm on odavam kui kõrgtugev malm, kuid sellel on palju madalam tõmbetugevus ja plastilisus kui kõrgtugeval malmil. Hallmalm ei saa süsinikterast asendada, kõrgtugev malm aga võib mõnes olukorras asendada süsinikterast kõrgtugeva malmi kõrge tõmbetugevuse, voolavuspiiri ja pikenemise tõttu.
Investeerimisvalu (kaotatud vahavalu) on meetod keeruliste võrgukujuliste detailide täppisvalamiseks, kasutades vahamustrite kordamist. Investeerimisvalu ehk kaotsiläinud vaha on metallivaluprotsess, mille puhul kasutatakse keraamilise vormi valmistamiseks tavaliselt keraamilise kestaga ümbritsetud vahamustrit. Kui kest kuivab, sulab vaha ära, jättes alles ainult hallituse. Seejärel moodustatakse valukomponent sulametalli valamisel keraamilisse vormi.
Ränidioksiidsoola valamise protsess on RMC investeerimisvaluvalukoja peamine investeerimisvalu protsess. Oleme välja töötanud uut liimmaterjali tehnoloogiat, et saavutada läga kesta ehitamiseks palju ökonoomsem ja tõhusam liim. On valdav trend, et ränidioksiidi soolvaluprotsess asendab töötlemata madalama vesiklaasi protsessi, eriti roostevabast terasest ja legeerterasest valamisel. Lisaks uuenduslikule vormimismaterjalile on ränidioksiidist sool valamise protsessi uuendatud ka palju ühtlasemaks ja vähem soojuspaisumiseks.
Toode vastavalt DIN EN 1561 | Mõõtke | Üksus | ET-GJL-150 | ET-GJL-200 | ET-GJL-250 | ET-GJL-300 | ET-GJL-350 |
ET-JL 1020 | ET-JL 1030 | ET-JL 1040 | ET-JL 1050 | ET-JL 1060 | |||
Tõmbetugevus | Rm | MPA | 150-250 | 200-300 | 250-350 | 300-400 | 350-450 |
0,1% saagistugevus | Rp0,1 | MPA | 98-165 | 130-195 | 165-228 | 195-260 | 228-285 |
Pikendustugevus | A | % | 0,3 – 0,8 | 0,3 – 0,8 | 0,3 – 0,8 | 0,3 – 0,8 | 0,3 – 0,8 |
Survetugevus | σdB | MPa | 600 | 720 | 840 | 960 | 1080 |
0,1% survetugevus | σd0,1 | MPa | 195 | 260 | 325 | 390 | 455 |
Paindetugevus | σbB | MPa | 250 | 290 | 340 | 390 | 490 |
Schuifspanning | σaB | MPa | 170 | 230 | 290 | 345 | 400 |
Nihkepinge | TtB | MPa | 170 | 230 | 290 | 345 | 400 |
Elastsusmoodulid | E | GPa | 78-103 | 88-113 | 103-118 | 108-137 | 123-143 |
Poissoni number | v | – | 0,26 | 0,26 | 0,26 | 0,26 | 0,26 |
Brinelli kõvadus | HB | 160-190 | 180-220 | 190-230 | 200-240 | 210-250 | |
Plastilisus | σbW | MPa | 70 | 90 | 120 | 140 | 145 |
Pinge ja rõhu muutus | σzdW | MPa | 40 | 50 | 60 | 75 | 85 |
Murdejõud | Klc | N/mm3/2 | 320 | 400 | 480 | 560 | 650 |
Tihedus | g/cm3 | 7,10 | 7,15 | 7,20 | 7,25 | 7,30 |
