Valukojad ja teadlased on aja jooksul välja töötanud erinevaid valamisprotsesse, millest igaühel on oma omadused ja rakendused.metalli valandidkonkreetsete inseneri- ja teenindusnõuete täitmiseks. Üldiselt võib selle järgi, kas valuvorme saab taaskasutada või mitte, jagada valuprotsessid kuluva vormi valamiseks, püsivormivaluks ja komposiitvormivaluks. Kulutava vormi valamise võib jagada kaliiva valamine, kestavalu,investeeringute valamineja kaotatud vahuvalu, samas kui püsivormivalu hõlmab peamiselt gravitatsioonilist survevalu, madalsurvevalu ja kõrgsurvevalu.
1. Kulutatava vormi valamine
Kulutavad vormid on tavaliselt valmistatud liivast, kipsist, keraamikast ja sarnastest materjalidest. Tavaliselt segatakse erinevate sideainete või sideainetega. Tüüpiline liivavorm koosneb 90% liivast, 7% savist ja 3% veest. Need materjalid on tulekindlad (talub kõrget sulametalli temperatuuri). Pärast valandi tahkumist purustatakse nende protsesside käigus kuluv vorm lõplike metallivalandite eemaldamiseks.
2. Püsivormivalu
Püsivormid on peamiselt valmistatud metallidest, mis säilitavad tugevuse kõrgel temperatuuril. Neid kasutatakse korduvalt. Disainitud nii, et metallivalusid saab kergesti eemaldada ja hallitust uuesti kasutada. Püsivormivalu kasutab paremat soojusjuhti kui paisuvad mittemetallist vormid; seega allutatakse tahkuval valamisel suuremale jahutuskiirusele, mis mõjutab mikrostruktuuri ja tera suurust.
3. Komposiitvormi valamine
Komposiitvormid on valmistatud kahest või enamast erinevast materjalist (nt liiv, grafiit ja metall), ühendades iga materjali eelised. Komposiitvormidel on püsiv ja kulutav osa ning neid kasutatakse erinevates valuprotsessides, et parandada vormi tugevust, kontrollida jahutuskiirust ja optimeerida valuprotsessi üldist ökonoomsust.
Postitusaeg: 18.02.2021